kes varastas jõehobu?

Raini ratas on nüüd siis varastatud! Vannun ja ütlen, et rattavargad on värdjad! Õnneks on minu Sohfa alles, kuigi oli lukustatud Scotti peale! Kuid kuna ka üks naabrite Scott oli võtta, tõsteti Sohfa kõrvale.

Pilt on paari aasta vanune ja sadul oli nüüdseks vahetatud, rohkem infot siin: http://www.vargus.ee/816/Varastatud_Scott_Voltage_YZ_2 ja ka siin http://estcc.wordpress.com/2009/08/17/bike-thieves-go-to-hell-rattavargad-minge-porgu/

Rattavargad minge põrgu!

Ostsin täna 390.- rattaluku, väidetavalt ei saa seda läbi hammustada…

Ma kaotasin laulupeol vasest vanaegse sõle. Selle emotsinaalset väärtust ei saa ma ei sõnadesse ega rahasse ümber arvutada, nimelt on see pärit minu isalt, kelle kaotasin varajases nooruses. Esimest korda elus kandsin seda sel laulupeol ning pühapäeval enne laulupeo algust kaotasin selle Mere väravate poolt laulukaare poole minnes, paremal pool kuskil müügilettide juures. Palun, kui oled selle leidnud anna mulle teada liinale@gmail.com või helista 56241164. Olen väga kurb hetkel.

Pilti ka:

Video on filmitud Sydneys ja NY-is ning ainult telefoniga, leidsin selle siit.

Eestis on samal teemal ka teadaanne: Küpseta kodutute jõululuale!
Üritusega seoses kutsub korraldaja MTÜ Oleviste Hoolekanne linnarahvast üles küpsetama soolast või magusat, et katta kodututele väärikas jõululaud. Küpsetised tuleks tuua Oleviste kirikusse 26. detsembril kella 12ks.

Äkki leidub sinu kodus aga kodus koht ühele toradele kiisule… või saad sa pakkuda hoikodu kiisudele, kes on veel tänava, kui jah, siis vaata http://www.kassideturvakodu.ee

Lugu selline. Kunagine klassiõde tõi eile tänavalt tuppa kassiemme ja tema kolm poega (õigemini kass tõi pojad tema ukse taha) ning nüüd on hädasti neile kodu vaja. Kuna samas elab ka suuremat sorti koer, on olukord üsna segane. Pildil on näha ühte kiisudest, teised pildid ehk tulevad ka kunagi. Samas otsitakse ka kogu pesakonnale hoiukodu, sest kahetoalises korteris on pesakond kasse ning rotveiler juba liiga palju rahvast.

Kiisud on omanikud leidnud. Õnneks!

VEEL PILTE!

24. november 2008

Lund varsti enam ei ole. Kas valged jõulud ikka tulevad? Eelmisel aastal olid küll liiga rohe-rohelised. Meie katus on aga samas seisus, trepikotta sisenemiseks pean mööda seinaäärt hiilima, sest otse üle ka nagu halb tulla, kõnniks nagu haual. Nii palju kui mina olen aru saanud, siis ehitus seisab kindlustuse taga… paberitööd. Samal ajal aga sajab vihma.

Mis siin maailmas ikka teha, kui eluga edasi minna. Auto sõidab, on ainult väiksed välised kahjustused, trammmid sõitisd hommikul ka. Lund oli oi, oi, kui palju ja ikka saame veel mööda katuseid kõndida ehk osa meie maja katusest on maas, mitte maja peal. Kahju. Lumelabidad tegid tööd, sest osad autod olid pea katuseni lume all. Torm on möödas, kuid kiisul ei ole ikka veel kodu, kükitas hommikul ukse ees katusel, hiljem lumes.

veel pilte

meie auto katuse all (pilt tehtud kordiori aknast)

Tallinnas Koplis läks katus. Auto jäi küll katuse alla aga saime lõpuks kätte, kaugelt vaadates ma suuri vigastsi ei näinud. Rain tagasi ei ole tulnud, ju abistab kedagi. Elame kolmandal, viienda korruse omadele viisime kõik oma panged ja kausid, neil on toas laussadu. Appi. Oma maja katust kukkumas näha…

Lisa k. 15:22. Auto on eemal ning esialgsel vaatlusel ei pidavat suuri kahjustusi olema. Tormab. Hirm on ka. Õnneks, õnneks elame kolmandal… viienda olukord oli trööstitu. Kolmveerand katust on veel peal, st. otseselt meie peade kohal hetkel katust ei ole läinud, kuid seina taga naabritel küll. Aga see torm ei ole veel lõppenud. Nii õudne on näha oma maja katust aknast mööda lendamas. Kellegil läks aken. Osasid ei ole kodus…

Praegu on kõik vaikseks jäänud, trepikojas enam ei tuiska, vaid tilkumist on kuulda… panged on ülemiste treppide peal. Elekter jms selline alles, ainult see katus… loodame, et rohkem temast ära ei lenda.

Järgmine postitus: Vaatasin õhtupimeduses tormikahjustused üle
http://blog.lelov.pri.ee/2008/11/24/meie-majal-laks-katus-hommik/
http://blog.lelov.pri.ee/2008/11/24/katus-laks-ara-meie-autole-peale/

Mõnikord on mul tunne, et ma ei taha enam midagi kuulda, tahan end välja lülitada ning elada veel oma killukeses päikesekiires, mida vahel harva taevast püüda võib. Liiga palju on surmasid… põhjendamatuid, noorte inimeste eluteede katkemisi ning ring kuidas need mind puudutavad on juba nii lähedale hakanud tulema. Üle nädala tulevad teated… akadeemia aegne tuttav lahkus liiklusõnnetuses, alevis läksid viimase paari päeva jooksul vabasurma kaks täisjõus mees, kaks lähedalt riivanud ning lähedasi inimesi veel lähemalt puudutanud ülekohtust surma, kaks noor inimest. Ükskord maksis inimese elu pool miljonit krooni! Kujutage ette poolt miljonit krooni ja pange kõrvale noore mehe elu, viimane kaalub raha mitu-mitu korda üles. Mul on kurb. Alevis on viimaste aastate jooksul tekkinud nii palju kurbi silmi, kes leinavad oma lähedasi… ma ei tea miks erinevad suured ja ajakirjanduse veergusid toitunud õnnetud lood just seda pisikest alevit puudutanud on… kurb.

Majanduslangus, pessimism, koondamised, raha ei ole ning hinnad on kallid. Noor ema väikeste lastega koondatakse, kuid vanem, kes perekonna juba üles kasvatanud on, jäetakse tööle. Ei, ma ei räägi siin noorte ja natuke rohkem aastaid elanud inimeste töövõimekusest, lihtsalt ühel on suur pangalaen, lapsed jms. Teine elab üksi ning ilma laenuta… Noorele emale sai saatuslikult see, et väikesed lapsed on tihiti haiged, ning firma on ju raha peale väljas… haiguslehel inimene ei too raha sisse. Kõik on loogiline ning juhtide vaatevinklist arusaadav aga kaotajaks jääb nõrgem. Inimlikku faktorit ei arvestata. Aga, kui firma oli alevi suurim tööandja ning tööjõupuudus on juba üsna suur ning kui su majalenu aitab maksta korterist saadud üür… kuid ka üürnikud on koondatud…

Mul on kurb kõige selle pärast, mis minu ümber on ja mida ma igapäevaselt kuulen. Võib-olla olen isekas, kui ütlen, et kardan, et see ring tõmbub üha koomale ning kardan lööki enda või oma lähedaste pihta. Ma nii tahan oma pisikest päikesekiirt.

Tere,

kirjutan Teile murega. Tähelepanelik vaataja on juba näinud, et siin on kujundusega midagi juhtunud ehk kõik on nagu jälle teistmoodi kui varem. Aga on olnud juba signaale, et osadel on kõik valesti ehk, kui sa ei näe pilti sellisena nagu siin lisatud pildidl, siis ole palun hea ja teata mulle selle kirjutise kommentaaridesse ja ertiti tore on kui oskad mulle ka öelda millist interneti browserit (firefox, explorer jne.) sa kasutad ning milline versioon sul on.

Ma olen kaks ööd näinud unes inimesi keda enam ei ole või inimesi, kes on, aga unedes neid enam ei ole. Inimeste nägemiseks olen pidanud nad piimaga üle valama, olen nutnud ja naernud, elan öösiti unedes võimaslt ja kurvalt. Aga kõige rohkem häirib mind unes isa nägemine, tema lahkumine on minu jaoks ikka nii õrn teema ning unedes tema minu juurde tulemine ei paku mulle mitte rahu vaid rahutust… täna on hingede päev, kas asi on selles?

Kõigest on möödas 13 aastat ja peotäis kuid.