kes varastas jõehobu?

Mul on teile nii palju näidata ning kirjutada tahaks ka rohkem, kasvõi oma möödunud pühadest, pildistamistest ja elust aga mul on elamisega nii kiire olnud, et nii jõuangi mõned minutid peale südaööd siia tänasest päevast kirjutada.

Tahan lihtsalt tänase päeva peale ära märkida, et käisin Kultuuritehas Polymeri trükikojas täheladumise õpitoas. Äärmiselt meeldiv ajaveetmine, trükikunst on mind alati huvitanud ja nüüd siis lõpuks sain oma näpud ka ära määrida ja vanal kombel tähti laduda :) Kiitused Ljudmillale! Sinna sai täiesti vabalt registreerida ning isegi raha ei tahetud, kuigi ma oleks nõus olnud maksma ka.

Get a bicycle. You will not regret it, if you live.

-Mark Twain-

Jõudsin täna rattaga ilusti tööle. Rõõmustav oli hommikul näha, et meie keldri eeskoridori ette, kus on rattahoidmise kohad, paigaldati metallist võreuksed! Tabalukku veel ei olnud nii, et oma ratta sain kätte aga varsti on taas julgem Sohvat keldris hoida. :)

Lisaks ei ole minu käed ikka üldse mõeldud kartulikoorimiseks, täna vahin tööl trükkides näpul ilutsevat villi ning tunnen end kui printsess, kes oma madratsi all hernetera ära tunnetab.

Väikesed dialoogid tänasest:

Õpilane1: “Kas keegi teab mida see vene keeles tähendab [ütleb sõna]?”
Õpilane2: “Daaa… internetis on olemas russian-english transaltor! Vaata sealt!”
Raamatukoguhoidja: “Vabandust, ma kuulsin teie vestlust pealt aga ma juhatan teie tähelepäanu sellele, et teie kõrval riiulis on vene keele sõnaraamatud:)”

Õpilane teisele õpilasele: “Varsti on juba nädalavaehtus!”
Raamatukoguhoidja mõtleb oma peas: “Mismõttes???? Täna on alles teisipäev!!!”

Tööl on hea olla, kui sa pea püsti hoidmiseks ei vaja veepudelit lõua alla. Eile vajasin aga 24h pea alla patja.

Tänane päev on olnud imeline. Tööpäeva lõpetuseks üks karjuv kolleeg ning Selveris munasadu ehk üks vene vanamutt lõhkus kassalindile asetades ära karbitäie mune, karbi asetas tagasi korvi aga munavedel oli juba suudlemas kassalinti. Vaene müüa pidi tema kaupa ning linti siis puhastama, küsimuste peale mutt lihtsalt uuris väga sügavalt suitsupakke nagu üritaks ka kõige pisemaid kirjasid pähe õppida.

Ja koju jõudes oli välisuks jälle pärani! Väljas läks jälle liiga kuumaks vä?

Sõitsin täna rattaga tööle. Ei tasu ikka minna, kui ei ole päris terve. Esimese 300 m peal oli trolliga koos sõitmisest hing paelaga kaelas ning köhahood külas. Kiire oli, sest ärkamise ning tööle jõudmise vahel oli vaid 35 minutit ning kõik pidi selle ajaga tehtud saama.

Tormasin üles ning avasin soovjatele ukse. Esimesena jõudis minuni meie noor meesõpetaja, teisena kaks gümnaasiumi tüdrukut. Siis sain hinge tõmmata ning vaatasin peeglisse ning sain aru, et tütarlapsed võisid mõelda, et ma punastasin noore meesõpetaja pärast! Hell, ma olin näost ikka tulipunane. Sähh sulle tervislikku rattasõitu.

*pilt on ühe mõisakooli juures klõpsitud

Tiirutasin täna oma rattaga tööle ning töölt kinno ning siis Tallinnasse korraks naasnud sõba juurde. Koju tulekuga ei kiirustanud enne, kui nägin seda suurt pilve mis kodu kohal laiutas. Mulle üldiselt meeldivad tormid (kui ma olen oma korteris, mitte emakodus, majas), kuid mõte paduvihm kaela saada ei tundunud kõige erutavam. Sügasin koju, kuid mingit vihma ei tulnudki. Pettumus. Teel vaid kaks venekeelset last väntasid rattaga (ühel rattal) nii õnnetult, et lõpetasid siruli kõnniteel, blondimal neist jalg esiratta ning kahvli vahele kiilunud. See oli hirmsam pilt, kui see pilv siin. Sell sikutas küll jala välja, kuid minu abipakkumistele ja eesti keelsete küsimuste peale ei reageeritud, oh, seda mu umbkeelsust, sel hetkel hakkas endast kahju aga mida sa teed. Eemalt tuli nende keelne meesterahavas, loodan, et lõpp hea, kõik hea.