kes varastas jõehobu?

Lõpetasin just sushi rullimise. Öö on. Pühapäeva öö. Suve ööd ei ole magamiseks, seda ma olen alati teadud ja suve päevad ei ole niisama mölutamiseks. Jõudsime viimase kolme päeva jooksul nii palju puhata ja nautida, et oleme ise nüüd rahulolust punnis. Viimasel pildil on Bibi (rauast linnu sees), peale seda kohtumist suundusime Sõle Pizzapoistesse ja kahjuks oli sel korral seal totaalne feil, esiteks lubati pitsad 15 minutiga, tõde oli aga see, et nad hakkasid neid siis tegema kui me neile juba järele tulime. Reaalsus oli üle poole tunni ootust, mis mõttes siis üldse midagi lubada? Ja maitse… selle üle küll ei vaielda, kui see ei olnud suurem asi. Mis hakkliha seal peal oli?? Eelmine kord oli hea aga seekord… kui see oleks esimene kogemus siis tagasi ei läheks. Nädalavahetusest aga lasen piltidel kõnelda.

Nõva

Läänemaa

Eesti Pops

Ringiga koduteel. Stroomi rannas. Tund enne südaööd.

Sooja veega rannas (Põhja-Eestis on see ime!)

Seen. Ei ole Kilingi-Nõmme oma. Aga kas sina tead kus on veel selline seen? Palun pane info kommentaaridesse. Ise olen välja nuhkinud, et Elva kandis on suur seen. Näinud olen kuskil Matsirannast edasi ning kuulu järgi ka Viljandi kandis on näha olnud. Kas sina oled näinud?

Lennujaamas

‘

Puhkus. 5 nädalat vabadust ja praeguste plaanide kohaselt ainutl Eestimaad. Eile saabusin Pärnust, ikka ratta ja rongiga, raamat kaenlas. Kuna mu sõnaline eneseväljendus on viimasel ajal kuidagi kesisemaks jäänud, lasen rääkida piltidel.

Kuna täna on juba “teeme ära” päev siis mina olen end pühendunud töödele ehk töötlemata piltidele, mida olen teinud perekondlikel koosviibimistel.

Seekord tulid munadepühad teisiti, viimati mäletan oma elus munadepühasid aastal 2009 (arvasin, et see oli ikka viis aastat tagasi, aga noh, aeg ei lendagi nii kiirelt), siis ma värvisin ja tegin elus esimest korda ka pashat (soolaga!). Eelmisel aastal olime kuskil laias maailmas ja nüüd õnnestus end lastekarja sisse kuidagi sokutada ning nii nautisingi selle kevadist esimest sooja nädalavahetust jüripäeval koos munade värvimise ning pildistamisega. Palju tööd mahtus ka sinna nädalavaehtusse aga sellest hiljem.

Vahepeal on palju suhtlemist olnud – sünnipäevad (nii enda kui teiste), sõidud, tantsud, uudised, külalised. Selle märgiks, et ma elus olen lisan väikese osa oma viimase aja tegevustest ehk külma päeva, 24.veebruari. Praeguseks on Sarah juba kodus tagasi.

Olen nüüd 28 ja mul ei ole sellepärast hea meel. Jah, hakkan ajama seda jura, et ma olen vana, kuigi mulle täna kolleeg ohates ütles, et sa oled minust rohkem kui poole noorem. Tunnen, et ees on aasta mis toob muutusi, ma ise toon need enda ellu, sest ma pean neid tegema. Unistused on selleks, et neid täita ning maailm on minu ees lahti. Lisaks soovin ma ühte miljonit (sobivad ka kroonid) aga kui peab saan hakkama ka selleta.

Filmisoovitus: Keinohrhasen (Saksa, 2007)

Romantiline komöödia, etteaimatava lõpuga, kuid ma ei ole nii palju ühe filmi ajal tükk aega naernud.