kes varastas jõehobu? » pidu- ja puhkepäev

kolm päeva, kaks ööd

Liina — Sun, 10 Jul 2011 22:25:29 +0000

Lõpetasin just sushi rullimise. Öö on. Pühapäeva öö. Suve ööd ei ole magamiseks, seda ma olen alati teadud ja suve päevad ei ole niisama mölutamiseks. Jõudsime viimase kolme päeva jooksul nii palju puhata ja nautida, et oleme ise nüüd rahulolust punnis. Viimasel pildil on Bibi (rauast linnu sees), peale seda kohtumist suundusime Sõle Pizzapoistesse ja kahjuks oli sel korral seal totaalne feil, esiteks lubati pitsad 15 minutiga, tõde oli aga see, et nad hakkasid neid siis tegema kui me neile juba järele tulime. Reaalsus oli üle poole tunni ootust, mis mõttes siis üldse midagi lubada? Ja maitse… selle üle küll ei vaielda, kui see ei olnud suurem asi. Mis hakkliha seal peal oli?? Eelmine kord oli hea aga seekord… kui see oleks esimene kogemus siis tagasi ei läheks. Nädalavahetusest aga lasen piltidel kõnelda.

Nõva

Läänemaa

Eesti Pops

Ringiga koduteel. Stroomi rannas. Tund enne südaööd.

Sooja veega rannas (Põhja-Eestis on see ime!)

Seen. Ei ole Kilingi-Nõmme oma. Aga kas sina tead kus on veel selline seen? Palun pane info kommentaaridesse. Ise olen välja nuhkinud, et Elva kandis on suur seen. Näinud olen kuskil Matsirannast edasi ning kuulu järgi ka Viljandi kandis on näha olnud. Kas sina oled näinud?

Lennujaamas

‘

Suvi

Liina — Thu, 07 Jul 2011 11:27:08 +0000

Puhkus. 5 nädalat vabadust ja praeguste plaanide kohaselt ainutl Eestimaad. Eile saabusin Pärnust, ikka ratta ja rongiga, raamat kaenlas. Kuna mu sõnaline eneseväljendus on viimasel ajal kuidagi kesisemaks jäänud, lasen rääkida piltidel.

möödunud pühad

Liina — Sat, 07 May 2011 14:10:23 +0000

Kuna täna on juba “teeme ära” päev siis mina olen end pühendunud töödele ehk töötlemata piltidele, mida olen teinud perekondlikel koosviibimistel.

Seekord tulid munadepühad teisiti, viimati mäletan oma elus munadepühasid aastal 2009 (arvasin, et see oli ikka viis aastat tagasi, aga noh, aeg ei lendagi nii kiirelt), siis ma värvisin ja tegin elus esimest korda ka pashat (soolaga!). Eelmisel aastal olime kuskil laias maailmas ja nüüd õnnestus end lastekarja sisse kuidagi sokutada ning nii nautisingi selle kevadist esimest sooja nädalavahetust jüripäeval koos munade värvimise ning pildistamisega. Palju tööd mahtus ka sinna nädalavaehtusse aga sellest hiljem.

-20

Liina — Sat, 26 Feb 2011 21:46:39 +0000

Vahepeal on palju suhtlemist olnud – sünnipäevad (nii enda kui teiste), sõidud, tantsud, uudised, külalised. Selle märgiks, et ma elus olen lisan väikese osa oma viimase aja tegevustest ehk külma päeva, 24.veebruari. Praeguseks on Sarah juba kodus tagasi.

28

Liina — Fri, 18 Feb 2011 23:43:22 +0000

Olen nüüd 28 ja mul ei ole sellepärast hea meel. Jah, hakkan ajama seda jura, et ma olen vana, kuigi mulle täna kolleeg ohates ütles, et sa oled minust rohkem kui poole noorem. Tunnen, et ees on aasta mis toob muutusi, ma ise toon need enda ellu, sest ma pean neid tegema. Unistused on selleks, et neid täita ning maailm on minu ees lahti. Lisaks soovin ma ühte miljonit (sobivad ka kroonid) aga kui peab saan hakkama ka selleta.

Filmisoovitus: Keinohrhasen (Saksa, 2007)

Romantiline komöödia, etteaimatava lõpuga, kuid ma ei ole nii palju ühe filmi ajal tükk aega naernud.

armastust hoia kahe käega

Liina — Mon, 14 Feb 2011 21:59:35 +0000

Kohe saab tänavuse 14.veebruariga ühele poole ning võib roosamanna nüüd aastaks jälle unustada. Koolis töötades tehakse sellised päevad puust ja punaselt ette, nii ma käisingi päev otsa kaelas roosa süda ning muigasin, kui ka meie ühel lugupeetumal kolleegil paistis pintsaku alt õrnroosa triiksärk, just nii nagu dresscode ette nägi. Ütlen siinkohal ka kohe ära, et need roosid ei olnud mulle aga olgem ausad, iga naise teevad poolemeetrised punased roosid natukene kadedaks. Natukene. :)

Mina feilisin valentinipäeva tähistamises täielikult ehk jätsin oma mehe koju ning veetsin õhtu “vana” sõbraga. Enne seda olin käinud kolmes poes ning otsinud südamekujulisi vahukomme, tänane kakao lihtsalt nõudis neid.

Eestis peab armastust hoidma kahe käega. (Kristiine)

jaanuar neljas

Liina — Tue, 04 Jan 2011 21:58:52 +0000

See puu on siin Bibi sünnipäevapuu.

Mõtlesin, et enne kui see 4.jaanuar läbi saab (pean kiirelt tegema) panen siia paar sõna, siiski tähtis päev. Bibi sündis ning mina sain oma kallimaga kuus aastat tagasi kokku. Oleme siin kahekesi läbi kuue aasta kõrvuti sammunud ning selline sündmus ei saa ju kuidagi tähelepanuta jääda.

Tahan veel ära märkida, et Tallinna on siginenud tore koht nimega F-hoone, soovitan soojalt ning südamest. Nüüd saab seal ka kaardiga juba maksta. Lõhe sinepi, seesamiseemnetega oli täna mmmmm hea ning varem proovitud tomatisupp maitses ka hästi.

Palju õnnes siis meile.

fotojaht : esimene

Liina — Sat, 01 Jan 2011 20:15:12 +0000

Tere tulemast 2011. Alustasin aastat liitumisega projekti 365 ehk 365 päeva ja 365 fotot ja fotojahiga. Ma ei suutnud kaval olla ning tegin lihtsalt valiku oma tänavuse 1.jaanuari piltidest.

Teiste jahid leiad siit.

Ilutulestik Koplis

Meie pere õnn – vaatamata kõigele näen mida siin lennukit, sest mina tahan minna reisile, ei lepi sellega, et tegin sel aastal reisimise asemel teised valikud. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Minu õnn – draakon? Tagasi Taisse, miks mitte :D

Välisministeerium

Estonia ees

Enam ei ole mõtet viriseda, mis käes see käes. Mina olen rahul – korterilaen on EURODES, keegi ei küsinud me käest kas tahame kroonilaenu.

oh kuusepuu, oh kuusepuu

Liina — Mon, 27 Dec 2010 07:58:40 +0000

Meil on kallimaga kahed jõulud. Traditsiooniliselt 24.detsember ja 25.detsember. Sõidame mööda eestimaad ning naudime ilma, jõulusööki ning seltskonda. Üks väheseid aegu aastas kus kõik koos on. Ja nii veider, kuidas meie pered aina kasvavad, pildil on need kõige viimased väljalasked, kõige vanem ning ema kass.

tuled

Liina — Sun, 29 Aug 2010 19:55:19 +0000

Küsisin BB käest: “Kas tuled?” Ta tuli ja tõi tule ka rannale. Võttis taskust välja küünlad ning nii olen nüüd ka mina olnud osaline muinastulede ööst. Vaatasime Reiu kandis Pärnu poole ning Reiu ranna poole, kus olid suuremad lõkked, üle lahe kostis natuke muusikat. Istusime tund aega ratastel ning läksime kuu valguses tagasi, üks ühele, teine teisele poole. Läbi pimeda metsa. Kahjuks kuu valgustas ainult siis kui otse temasse sõitsid, kuid pikema osa saatel teest peitis ta end puude varju. Mu rattalatern andis alla nendes sopaloikudes ning tagasi sõitsin ma telefoni taskulambiga endale valgust näidates. Hea, et seegi võimalus olemas oli, sest seal pimedas metsas ei tahtnud kuidagi mitte jalutada. Mäletan maalt, kuidas sai läbi metsa tuldud ja suurst hirmust lauldud “Vändra metsas Pärnumaal, lasti vana karu maha…”, kuigi tegemist oli valgema aja ning lühema teega on mets mind siiski alati hirmutanud. Puude taha ju ei näe, eriti pimedas.

*pildid on mobiilist