Tudukas avastas eile toreda raamatu, täna oli kord minu käes. Näppu juhtus Eiseni “Eestlaste sugu. I pool” (Tartu, 1909a.) Seal kirjeldatakse peatükis, pealkirjaga iseloom (lk. 55-57), eestlast ja tema olemust. Raamatukogu rahva rõõmud on sellised leiud :) Ei saa seda suurepärast kirjatükki teiega mitte jagamata jätta :) Kirjapilt muutmata ning vabandust tükivigade pärast.
Täpselt 100 aastat tagasi kirjuati nii:
Eestlast nimetatakse tawaliselt kurwameelseks. Kurwameelsus ilmub lauludes ja wiisides, tihti ka iseloomus. Siiski armastab eestlane rohkeste naljagi, on pilke peale meister. Ei taha alati mõtteid otsekohe wälja ütleda, waid kõneleb sagedaste ääriweeri mööda ja tarwitab pildirikast kõnewiisi. Alustb jutuu ja ütleust “ei teaga”, ehk küll hästi teab, kellest kõneleb. Hoopleb palju. Hoobeldes juhtub kergelt wale teeradadele. Ei arwa ülekohtuks wähe waletada : Natuke waletada, natuke warastada, siis saab maailmas edasi.
Eestlne on alahoidja wiisides ja kommetes. Alalhoidmisega käib aeglane, pikaldane olek käsikäes. 700 astane ristiusu kuulutamine ei ole weel jõudnud paganuse jälgi häwitada. Kus ristiusk südame uskuks saanud, kannab ta wagaduse vilja, kus aga pealiskaudselt wastu wõetud, seal ollakse walmis teda läätseleeme eest ära andma ja usku nagu kuube wahetama. Õige omanduse arusaamine puudub tihti. Mets ja wesi peetakse igaühe omaks. Mõisalt warastada ja saksa petta arwatiwanaste sagedaste üsna korras olevat. Ülepea peab eestlane saksa rumalaks, ennast aga targaks. Saksa wasta on ta umbusklik, saksa ees silmakirja teener ja kahekeelne. Silma ees sõber, taga waenlane.
Kõige alahoidmise peale waatamata on eestlane walmis rahwust ja emakeelt maha jätma : tahab suurema rahva liikmeks saada. Wõõra wasta eriti tagasihoidlik, aga kui süda soojaks saab, wõtab wastu nagu omasugust. Ei unusta tehtud paha, mõtleb kättemaksmise peale. Tunneb ennast kergelt puudutatud olewat, paneb hõlpsalt tegu ehk ütlust pahaks.
On töökas ja kokkuhoidlik, aga peab puhtusest majas vähem lugu. Põllumeheks nagu loodud. Tahtmise kindlusega ja wisadusega wõidab takistusi põlluharimises ja elus. Ei kõlba oma pikaldase, aeglase olekuga hästi kaupmeheks.
Niisama wähe kõlbab selsliku elu edendajaks. Ühtmeelt wähe, ei taha ennast teiste, nimelt mitte omasuguste alla alandada. Jonni ja kiusu palju ; protsessib mõnegi korra ilmaaegu. Kangekaelne, kade teiste õnne peale. Enne sõjas südikas, nüüd wähem. Südikad ettewõtmistes on mulgid.
Eestlane olla on uhke ja hää, vabalt vaarisa moodi… Avastasin ka sellise lehe nagu geni.com, kus saad koostada oma sugupuu ning siis oma sugulasi ka sinna kutsutda ning nii saad rohkem teada , isegi arvukate lsugulaste laste sünnipäevad on seal varsti kõik kirjas, milline andmebaas!
