Published by Liina on 19 Jun 2010
jalg/ratas
Tallinn lõhnab. Sõitsin mööda vaikset Tallinna rattaga koju ning praegu on ideaalne suveöö oma pilvedega taevas ning soojusega. Hirm külma ees oli asjata ehk isegi jakk tundus liigne. Kõik oli liiga mõnus ning kui oleks keegi võtta olnud oleks päikesetõusuni tiirutanud. Vahel ülikooli ajal kodualevis suve veetes võtsin just päikese esimese kiirte ajal ratta ning tegin alevis paar tiiru, siis on vaikust lausa tunda, tunda seda kõigi oma ihu ja karvadega. Päikesetõusuni hoidis mind üleval loomulikult arvuti, oh, neid infoajastu võlusid või vahel ma lugesin end hommikusse, hiljem tihti pildistasin end sinna samasse. Täna on taas vist nii, alati kui olen üksi kodus on öösel nii rahulik, et magamine näib patt, telekast tulevad vanade seriaalide kordused, raamaturiiuloma valikutega on siin ning internett ees valla. Kõik on siin. Kõik on rahul. Maja magab.
Aga Nummi. Nummi on saanud täna mitu korda rabanduse ning nüüd peab selle kuidagi tasa tegema. Algul ma tegin talle ülekohut sellega, et ostsin (mulle osteti) uued kingad ning panin need puhkama kesest elutoa põrandat. Kingad on aga kassi meelest sellised asjad millesse tuleb suure kahtlusega suhtuda ning idee “parem karta, kui kahetseda” on Nummi elus väga olulisel kohal. Öine rahurikkumine ning oravaks muutumise vajaduse tekitamine ratta tuppa toomise näoli oli aga tema jaoks viimane piisk karikasse ning nüüd peab kõik sigadused korraga ära tegema. Kõik. Loodan, et all naaber on kõvema kuulmisega ning ei mõtle, et meie oleme kesest ööd vaikuses tantsima hakanud.


