kes varastas jõehobu?

Kas sa oled ka kirunud kui DVD mängija ei luba sul üht või teist filmi vaadata, kuna peal on mingi regioonid? Mina olen. Kuna mul on vaja DVD-sid kasutada ka tööl, siis ajas mängija jonn mind vahel eriti vihale. Leidisn täna selle lahenduse :) Tuli avada vaid DVD sahtel ja sisestada puldilt üks kood! Nii lihtne see oligi, kuigi mulle on alati tundunud, et see on selline illegaalne tegevus ja ainult vähestel on teemale juurdepääs aga ei, leheküljel http://www.videohelp.com/dvdhacks on mängijate markide ja mudeli numbrite kaupa soovitused. Teine kood mida ma proovisin töötas! Jehuu!

Meie IT spetsialist soovitas meile uus regioonivaba mängija osta.

ninapistrapstrull

Ja miks need regioonid üldse välja mõeldud on? Eks ikka sellepärast, et USA filmibosside kukrut täita. DVD maailmas kirjutab

See võeti kasutusele suurte USA filmistuudiote nõudel, kes seadsid DVD-filmide tootmise tingimuseks, et senine turustuspraktika peab jätkuma. Selle kohaselt ilmuvad uued filmid kõigepealt USA turule, poole aasta pärast ilmuvad USAs nende videod ja DVD-plaadid ja alles siis suunatakse film Euroopa turule. Viimasena jõuavad filmid Hiina turule. Et teiste maade filmivaatajad ei saaks USAst ostetud DVD-plaate enne kasutada, kui film on nende maade kinodes jooksnud, lepiti kokku jagada maailm kuueks piirkonnaks. Igas piirkonnas võib müüa ainult sellele omistatud koodiga DVD-filmiplaate ja -pleiereid. Kui pleieri ja plaadi piirkonnakood kokku ei lange, siis plaati mängida ei saa.

Noorkirjanikud. Eestis antakse hea meelega raamatuid välja ning mingil ajal ei suutnud ma enam järge pidada uute nimedega, sest nii palju vanu nimesid on lugemata. Professionaalne huvi peaks mul ka raamatute vastu olema aga see piirudub pigem sellega, mida matemaatikas, mida kirjanduses ja kas inglise keelseid asju saab kuskilt soodsamalt jne. Ilukirjandusele jääb vähem auru, oskan kindlasti aga soovitada millistele raamatutele oleks vaja uustrükke ja seda just kohustuliku kirjanduse valdkonnas, sest olgem asusad, mõni trükk on oma aja nii ära elanud, et kui kogu Tallinna (või Eesti) näiteks 6. klassi õpilased seda ühel ajal tahavad lugema hakata, peame tõdema, et neid praktiliselt ei ole saada aga nimekiri näeb seda ette ning järgmisel nädalal on õpikus juba uus peatükk.

Üldise majanduskriisi huvides loomulikult läheb raamatute käibemaksu protsent viie pealt üheksa peale! Mis mind ainult morjendab, sest kui sa igalt poolt saad vastuse, et raha ei ole, siis sõna otses mõttes 4 protsendiline hinnatõus ei pane just naeratama, kõik need õpikud, tv-d, materjalid, kas keegi ka selle peale mõtles, et selle tagajärjel peaks (loe: peab) ka koolidele makstavat õpiku/tv pearaha suurendama? Juba praegu on koolid jännis ning need raamatukogupreilid ja mõni härra peab ennast sealt läbi hekseldama ning ütlema nii ühele, kui ka teisele “ei saa, raha ei ole”, numbrid! Midagi on siin nii väga mäda…

Töö vallutas mu varahommikused mõtted, argipäev. Seega, teema, millega ma alustasin, jääb järgmiseks korraks.

Pärnaõie tee ning õpikud. Täna peegeldub hoone teise tiiva valgelt seinalt meie hiiglasuurtesse akendesse päike, võiks ju naeratada.

kirjutan Teile juba kes teab mitmendat korda. Enam ei jaksa lugeda. Minuga on kõik korras, so no worries, lihtsalt on hetkel kooliaasta lõpp ning tööl on hoogtöö nagu mõnedes asutustes enne astroloogilise aasta lõppu. Uuesti stardime augustikuus ja siis hingame ühes rütmis oma tõusude ja mõõnadega üheksa kuud ning enne finishit taas lõpuspurt.

Pilt on Hlesingist, roosasärgiline rahateeniv noormees ilmestab oma poosiga ideaalselt seda mida ma võin juunikuu lõppedes tunda… just sel hetkel, kui lennukirattad on maapinnalt õhku tõusnud. Seniks aga…

…kirjutamiseni.

Olen elusalt kodus tagasi, kuigi Helsingis tundus, et niii… täna me koju ei jõua. Taksot ei olnud, ilm oli jubedam kui põhjanabal ning loomulikult see torm, süda on kõikumisest siiamaani paha. Ah, miks ma siis tööpäeval põhjanaabrite pealinnas olin? Tööasjad :)

pildid: kooli raamatukogu ja trpikuda, Helsingi kesklinnas

mul on kahju, et ma alumist pilti uuesti ei teinud… tearvus, värvid…

Eile hommikul kirjutasin ma teksti asjadest mis mulle hommikute juures meeldivad aga siis tuli tänane hommik… Alustuseks kosutav šokolaad õpilastelt, kulmukergitav, kuid siiski naerusuine lause kolleegilt… ja siis see algas, toibusin alles siis kui olin juuksuritoolis tukkuma jäänud.

peaks end korra unemasinasse keerama või reisile minema ja aja maha võtma. ma ei tea milles on asi aga minu silm tõmbleb?!?! ehk parema silma alumine laug teeb üsna tihti rütmilisi liigutusi… kui teised seda ka ei märka… häirib see väga mind!

netist leitud soovitused:

? Silmalaug tõmbleb
Kodutohter.ee Laug, enamasti just alalaug, muudkui tuksub, tiksub ja tõmbleb. Väike vahe, ja jälle hakkab peale! Valus just pole, aga ebamugav tunne on küll. Tuletage meelde: küllap olite paar päeva tagasi külma tuule käes. Mida teha? Arsti juurde tõtata pole tarvis. Siduge soe rätik pähe. Lõõgastav kuum tee ja hea uni võtavad peagi tiksumise ära.

kliinik.ee Seda nimetatakse müoküümiaks ja on märk silmade ülepingest ning stressist.Aitab külm kompress,lugemisel ja muud lähitööd tehes puhkepauside tegemine ja kaugusse vaatamine, vajadusel ka tööprill.

Silmalau lihaste tõmblemine on põhjustatud launärvi ärritusest ja tegu pole silmahaigusega. Tavaliselt see möödub mõne aja pärast ise

.

Nu elan koos oma silmaga siis. Lahti ma temast öelda ei saa aga puhkust saan küll anda… emmm.. novembris!

Lisaks sellele > läksin täna ilusti töölt Hobujaama peatusesse, jalutasin… noh, võimalus on ka sinna trammiga minna, et seal siis ümber istuda aga see tundub mõttetu. Istusin seal trammile, võtsin raamatu välja ja hakkasin lugema ning tõstsin veel korra silmad ning mida ma näen??? tramm sõidab minu töö juurde tagasi? (see ei oleks ka minu viimane mõte olnud – paha idee tramm!) Miks ma Viru peatuses olen, kuigi peaksin Mere pst olema?? Seda ma seal peatuses vaatasin, et miks see tüdruk trammile ei tule, tema laskis ju ka enne Tondi trammi minna… ühesõnaga, istusin valele trammile. Väss? Ülejäänud õhtu unelesin diivanil… igaks juhuks, äkki lähenen mõnele muule asjale ka muidu valest otsast või valelt poolt või hoops teise külje peat kui peaks…

Krt karmavõlga mul eriti suurt ei peaks olema, vaatama õpilaste peale kurjustamisele, eile tegin ka ühe märkimisväärse heateo aga no ikkagi. Miks mina?

Märkusena: varsti me saame enda pesumasina ning köögimööbli paika ning siis võib mind tõesti juba perenaiseks nimetada, siiani olen ma veel poolik olnud… aga lähen nüüd ära. Härra loeb tagatoas “Eesti rahva ennemuistseid jutte”, äkki loeb mullegi? Dreamer… nagu Ozzy laulis.

Tööl on tomunud personalimuutused ja seetõttu on mul hetkel tööd rohkem kui küll aga tänased uudised olid meeldivad, jään vaid lootma, et nad ta siia suutsid meelitada. Minu meelest oleks see kõik tore aga saan ka aru, kui kõik vastupidi läheb.

Laupäeval on esimene september!

K. kirus täna e-riik eestit ja mina kirun tehnikat. Kui üks jubin otsustab katki minna ei saa ma nädal aega tööd teha, sest firmadel on arved… eraisik läheb poodi, maksab raha (kui on) ja saab, firmadel on aga nii… läheb poodi, tellib, võtab arve ja siis kui arve milalgi makstud siis saab. Kui hea rääkija oled siis saad ka varem. Igatehs, kuna asju meil arvuti kõvaketaste peal hoida ei lubata vaid kõik on serverite peal (mõistlik õte muidugi), siis ei ole ma saanud oma töö dokumentidele ligi juba 2,5 päeva, sealhulgas ei saa ligi ka andmebaasidele ega millellegi muule. Internet? Mis see veel on? :)

Hoirassaaa…

Üks hea inimene ütles kunagi lause: “Kui ma tundsin, et ma hommikuti enam tööle tulla ei tahtnud… oli aeg töökohta vahetada” Tal on teine töökoht elu jooksul ning mõlemad suhteliselt pikaajalised. Muigasin tookord, olin tudenga ja mõtlesin roosiliselt, et minuga nii ei lähe… mina olen vastupidav ja leian endale niikuinii ideaalse töö aga… vat siinkohal tuleb aga… Talvel sain aru, et see võitlus, mis minu töö juures peetakse ei ole minu võitlus. Motivatsiooni pole ollagi ning tööd teen sellepärast, et töökaaslase nägu väga vingu ei tõmbuks. Haige olen ma rohkem kui tavaliselt – stressi tunnus? Motivatsioon leia mind üles! Tegelikult on nii, et mu hing on sealt juba ammu läinud ning olen tegevused automatiseerinud… kuigi ruumi mida teha ning võib-olla ka võimalust oleks aga ma leia endas seda mis mind tegema sunniks. Väljaspoole võib see paista laiskusena… las siis paistab. Ma olen juba loobunud.

Ma ei ole hingega töö juures ning leian, et nii minul kui ka asutusel on parem kui me üksteisest vabaneme. Aga siin tuleb jälle üks aga… mulle meeldib koolis töötada, kuid lihtsalt see koht seal kolmandal korrusel ei ole (nagu enne juba mainitud) minu võitlus.

Minu tööpäev algab mõttega – 8h tööpäeva lõpuni! Millal see aeg küll kätte jõuab…

Minu õhupall hakkb vist varsti katki minema…

Unenägusid vist siiski tasub uskuda…

Kevad on nüüd tõeliselt käes, ning linnas toimetavad juba töömehed, et paigutada välja pinke, teha suveterasse ja lauakesi, et ikka turistidel ja muidu meestel oleks hea päikese käes varbaid soojendada. Tean, sest eile marssisisn läbi vanalinna ja balta otse koju ja jala, viimase otsa küll sõitsin trammiga, kuna vahepeal oli pood ning seetõttu sai mu kaaslaseks glamuurne kollane säästumarketi kilekott, sisaldamas viinamarju ja seeni! See näpuotsas tilpnemas ei moodustanud see just suurepärast kooslust mu fotokaga ning ilma ilusate jäädvustatud vaadetea ma ei viitsinudki seda viimast väikest otsa teha jala, õnnek on see ka igavam osa teest. Mõnus jalutuskäik oli, just selline paras. Olgem ausad, korraks puges hirm ka ninna, sest selajataga jalutas mul kiilakas nahkinnastega meesterahavs ning ei tahtnud kuidagi mööduda… ma arvasin, et äkki on killer ja just tema tahab kindalsti MINU fotoaparaati endale saata MINU elu hinnaga aga ei tahtnudki, ma ise pakkuma ka ei hakanud.

Täna on aga optimism määdas ja tunnen end rumalana, sest Juhtus ka tõeline rumalus, käisin oma märkmikust üht tabelit paljundamas ning kuidagi oli masinale pudenenud mu palgaleht!!! Ega õpilased rumalad ei ole, mu nimi seal peal ja haletsusväärne summa samuti. Loll, loll, loll. Naerdes tõid nad selle mulle, oeh, oli mul seda veel vaja. Minuga juhtub alati midagi…

Küsimused minu lahkumise kohta on ikka veel õhus! Paanika!