Boomerang – Sarah ostis selle Healsville Sanctuaryst Wyattile ning neljapäeva hommikul ÜRITASIME seda visata aga ma pean tõdema, et asjade loopimises olen ma meister ainult siis kui ma vihane olen, ülejäänud ajal võin loopimisega endale vaid haiget teha. :D

Taas St. Kildas. Mulle lihtsalt meeldib see rannaäärne rajoon, teisipäeval (ka need pildid ehk kunagi tulevad) sai ka seal käidud, ma isegi ei suuda neid kordi enam kokku lugeda. Ja päike loojub merre! Justnagu peab!

Kuum shololaad alustuseks ning meie reedene päev Yarra Valleys võis alata ehk Sarah viis mind veiniistandustesse veine degusteerima, viimasest osast kahjuks palju just välja ei tulnud, kuna nad on enamuses avatud vaid nädalavahetuseti. Siiski üks koht mis ka restoranina töötas võttis meid avasüli vastu ning 3 dollari eest lonksu seitsme veini proovimisest leti ääres me loobusime ning võitsime 3 erinevat veini (9 dollarit) mida sai natuke kauem ning õues nautida. Ja me nautsime kaua, ilm on jälle soojaks läinud ning väga mõnus oli lõuanks “veini süüa” ja vett kõrvale juua. Lõbu maksis 9 dollarit.

Kõige ilusam koht aga kus käisime oli samuti suletud, kuid omanik avas meile siiski oma uksed ja paar veini. Sarah ostis ka sealt ühe muskaatveini. Nagu Itaalia, mitte Austraalia :) Igatahes, veinist on siin mul küll oma isu täis joodud, kuigi kuna seda siin piirkonnas laialdaselt toodetakse on hinnad ka madalad. Pudeli veini võid kätte saada 4 dollariga (nu mitte head veini), pudel siider maksab tavaliselt üle 5 dollari! Eile käisin linnas, inimesi on reede õhtu kogu linn täis, klubide uste taga on pikad järjekorrad ning ega vaatepilt väga õhtusest Tallinnast ei erine. Kaks väikest siidrit, kolm erinevat kohta ning ööbussiga kell 4 kodus. Suvi on!

Kes mind tunneb see teab kuidas ma ehmun ja hirmunud karje selle peale tavaliselt kuuldavale toon. Nüüd kujutage ette et teie tulikuumale seljale ilmub ootamatult jääkülm veejuga. Nüüd pange need kaks asja kokku. Jup, päris korralik karje oli. Mis loo aga veel huvitavamaks muutis oli see, et nurga taga viibis giidiga grupp ning giidid (üks neist äärmiselt süpaatne vanem mees keda päeva jooksul veel kohtasime) palusid inimestel seisma jääda ning teatasid raadio teel juba ussiohust, sest minu karje ei saanud ju muud tähedada :) “Oh, it’s just a cold water” (see on vaid külm vesi) oli nende järgmine lause. Ning kõik said jälle minu üle naerda.

Minu internet sai otsa just, ei raatsi kohe ka raha tuulde hakata loopima. Katsun paar päeva ilma hakkama saada.

Miks on see nii, et kui ma tean, et internetti ei ole. Avan ma ikka browseri akna ning klõpsan facebook! Miks on üldse maailmas olemas paljud asjad? Miks?

(kirjutatud pühapäeval või esmaspäeval)

Sarah’i ja Wyattiga.

Nädal on möödunud couchsurfingu tuules. Kolmapäeval kohtusime Matyase ja Markiga, kelledest ühega kohtus Sarah Eestis hostelis, Matyas on ka couchsurfar :) Eile oli siin aga Australia Day, mis põhjustab siin üsnapalju proteste ja aktsioone, sest pm tähistatakse valge inimese sissetungi siia maale.

Minu jaoks oli see aga pikniku päev, sest Botaanika aias oli Couchsurfarite igaaastane piknik, osalejaid üle 100. Jõime veini, suhtlesime, lollitasime jne. Enam ei suuda nimesid meelde tuletada, sest inimesi oli nii palju, riike ka – India, Lõuna-Aafrika, Hiina, Uus-Meremaa, Saksamaa, Holland, USA, Shotimaa jne jne jne

Õhtul oli ilutulestik ka, mina trügisin aga samal hetkel läbi rahvamasside poe poole ning eriti ei hoolinud, tennist sai ka “vaadatud” suurelt ekraanilt, ma nagunii ei näinud ning inimestega rääkida on palju lõbusam. Eelviimase bussiga koju ja pea padjale, täna on veidi hell olla, sest olgem ausad vein on siin odavam kui siider (reaalselt, pudeli veini saad väiksema raha eest kätte kui poole liitrise siidri). Aga kes veini on palju tarbinud need teavad, et järgmine päev ei ole kõige ilusamate killast. Eriti minul.

Tänase päeva sisse mahutus kõike, alates jalutamisest, näitustest, ajaloost, raamatukogust kuni inimesteni üle maailma. Sattusin (just nimelt, sattusin) CS meetingule siin, Melbournis. Neid toimub Tallinnas ka aga pole kunagi osa võtnud, isegi mujal maailmas ringi tuuseldades aga Laura on uskumatu igasuguste asjade üles nuhkimisel. Ning nii me suundusimegi algselt valesse baari, hiljem läbi couchsurfingu lehe (oi, mida kole leht) otsingute õigesse baari või hotel’i nagu nad neid siin millegipärast nimetavad. Soovitan teilegi, sest igatahes siin Melbsis oli küll väga tore. Peale kohalike oli veel inimesi eee… Alaskalt, Portugalist, Hispaaniast, Poolast, Hollandist, Saksamaalt, Kanadast… jne. Vahelduseks on tore rääkida inimestega, kellele inglise keel ei ole emakeel (kuigi kui ma nüüd mõtlen, siis enamuse ajast rääksin ikka nendega kellel see oli emakeel:) ja kuulda häid lugusid, ideid ning mis kõige tähtsam, saada kutseid uutele üritustele! Jup, Australian Day on tulemas ning mind ootab ees hiiglaslik piknik või siis üks teine üritus, mis pidi täiesti nn ozzie oma olema, pole veel otsustanud.

P.S Osariigi raamatukogusse saab sisse ilma lugejapiletita, isegi raamatute juurde :) Fun!

Kusagil siin toas on säääääääsk! Aaagrrr, tüütu pinin.

Ja tema nimi on Gizmo. Ta on Sarahi sõbranna koer, kes eile tütre sai ning käisime temaga täna jalutamas kuna tüübil on dieet käsil ning peab liikuma. Väljas +35 kraadi. Seega ta küll vahepeal käis ainult varjusid mööda, isegi siis kui varjuks oli vaist posti vari, peenike aga siiski vari ja sai otse liikuda.

Õhtusöögi aga sõime kohas nimega Lentil As Anything (Abbotsfordis). Kahjuks piltidega õiget meeleolu kätte ei saa, sest ma ei teinud pilti kloostri (endise) hoovist, mis oli täidetud elava muusika ning inimestega. Koha põhimõtte järgi annad sa toidu eest nii palju kui arvad, et see väärt on ja nii annad võimaluse süüa ka neil inimestel kellel ei ole väga palju raha ei ole, sest everyone has a right to feel valued and respected, money should help bring people together not divide us (igaühel on õigus tunda end väärtustatuna, raha peaks aitama tuua inimesi kokku mitte lahutama neid). Tegemist on mittetulundsuliku asutusega. Soovitan!

Üks asi mis mulle siin veel on silma jäänud on see, et siin esitatakse kaebusi kui ei olda rahul ja mitte sellepärast, et viriseda vaid selleks, et midagi muuta. Eestis on see pigem taunitud asi ning kaebuste esitajad on pigem virisejad. Aga siin on see normaalne ning igapäevane. Näiteks tänane juhus: Läksime linna ning meil mõlemal on miky kaart ehk selline kaart millele laed raha ning siis saad seda ühistranspordis kasutada ehk puudutad oma kaardiga masinat ning väljudes samuti ning raha läheb su arvelt maha. Sarnaneb Oyster kaardile Londonis aga sel on veel palju vigu. Näiteks üks neist oleks läinud mulle maksma päris palju kui bussile oleks astunud kontroll.

Üritan nüüd seletada: sa maksad vaid esimese bussi sõidu eest ning see peaks kehtima kaks tundi ehk iga järgnev sõit on tasuta kahe tunni jooksul ning kui see on peale ala 7 õhtul siis kogu õhtu jooksul. Aga minul läks kaart miinusesse ja seal kus me käisime ei olnud võimalust raha kaarile juurde panna, seega arvasime, et kõik on ok, ma saan ju sellega tagasi, mis sest et kaart miinuses! AGA tagasi sõites mu kaarti masin ei tunnistanud (declined!) ja ma oleks pidanud ostma kahetunni pileti paberil (ala 6 dollarit), kuid ma seda loomulikult ei teinud. Absurd! Kui oleks kontroll tulnud siis tema jaoks ei olnud mul kehtivat piletit. Sarahil ei olnud kaart miinuses, raha talt reisi eest kaardilt maha ei võetud aga tal oli sõites olemas kehtiv pilet ehk ta oli selle sisenedes aktiveerinud. Minul aga mitte, kuigi oleks pidanud olema, olin ju maksnud vähem kui kaks tund tagasi üle 5 dollari. Uhh, ma tean, et see tundub keeruline aga süsteem on mäda. Ja kontrolle siin liigub, nad on salakavalad ka ehk sinu kõrval istuv vanadaam võtab ära oma kampsu ning võib muutuda kontrolliks :)

Koju jõudes helistas Sarah 24h liinile ning kuna David, kes seal vastas oli,samas olukorras olnud sai temast aru ja jutt neil jooksis annab ta kaebuse edasi otse inimesele kes piletitega tegeleb ning temaga võetakse lähipäevil ühendust.

Samamoodi kaebas üks tuttav KFC kiirrestoranis, et nende kanakoivad või tiivad on ikka liiga väikeseks jäänud jne. Sai vastuse, et kompanii on vahetanud tarnijat ning on teadlikud jne. Ta sai ka tasuta eine selle eest kompensatsiooniks jne jne jne.

Täna arenes mul poes müüjaga smalltalk, nad on lihtsalt nii osavad selles. :) Tõsiselt!

Eile tegin kapsapirukaid, sest suur plaan minna Yarra Valley’sse veiniistandustesse pühapäeva veetma jäi ära. Sarahi üks lähedasemaid sõpru tõi eile siia maailam uue pisikese tüdruku Maya ning tema tulek oli natuke tähtsam kui Yarra Valley.

Täna aga lõpetasin ära oma CV, kuhu kirjutasin sisse ka oma suurepärase fopaa enda elus ehk töö 24h avatud bussijaamas (food store:), kus tegin ka hamburgereid sest sellist kogemust on siin rohkem vaja kui raamatukogundust. Saatsin selle ka juba paari kohta mille leidsin gumtree vahendusel. Kaks neist on kontorite koristamisega seotud firmad ja üks on Subway võileivabaar, viimasest sain juba vastuse kahe küsimusega:

hi thanks for yr message can u let me
where u live
do u have car

pl tks
Frida

(tänan sinu kirja eest. kus sa elad. kas sul on auto)

Hõmm, ega ma midagi väga ei looda. Sest miks peab mul olemas olema auto, kui ma töötan võileiva tegijana??? Vastasin nagu Sarah soovitas, et mul on võimalus kasutada autot. Tahaks tehagi midagi täiesti ajuvaba, hästi palju on pakkumisi baaritööle ning ukselt-uksele müüjatele jne. Baaritööga veidi ootan, sest nad tahavad nädalavahetuseti aga mul on kõik nädalavahetused trippideks planeeritud ja ei tahaks neist loobuda, sest eelkõige olen siin ju reisimas. Oma sünnipäeval võib olla Tasmaaniasse!!! Aga enne on raha vaja.

Kui oma TFN (tax file number) kätte saan ja midagi leidnud ei ole mis ei eeldaks 35 kraadise päikese käes olemist siis kobin ühel hommikul Lilydale’is (Melbourne äärelinn) asuvasse Päästearmee tööbüroosse Employement Plus ja loodan saada farmitööd Yarra Valleys (jah, seal samas veinipiirkonnas). Loodan, et ühistranspordist loomulikult hommikuti piisab, et farmi saada aga see on ka veidi kahtlane.

Ja täna saabus mu kaua oodatud pangakaardi PIN. Käisin pangas eelmisel esmaspäeval, seega väga aegalselt just asjad ei läinud.

Mul on ikka nimedega tõelisi raskusi, pean hakkama rohkem pilte inimestest tegema, et need meelde jääks :) Eile olimie Michelli pool ja vaatasime filmi, seega pildistamise kohta nagu ei tulnud, täna aga Fitzroy aias Mama Kini (tasuta!) kontserdil oli juhuseid oi kui plaju ning kasutan ka nüüd saabunud juhust ning panen siia tänased nimed kirja (vasakult Warren, Lil, Luke ja Shawn). Uhh, ehk jäävad meelde või saan spikerdada.

Tegelik põhjus selleks postituseks on aga Mama Kin, mõtlesin teie, mu armsate bubbade peale, seal kaugel TIK-is, mu melomaanide peale, seega minge sellisele lehele nagu http://www.mamakin.com või toksige googlisse mama kin :)

Ma võin selge sõnaga välja öelda, et ma ei armasta igasuguseid turisti tuure, kiide jne. Võeh, külmavärinad kui enda kogemuste peale mõtlen. Lisaks veel need kulutatud rahahunnikud, milleks meile internet ja raamatud? Aga siin Melbourneis soovitan teil küll minna Melbourne Undeground tuurile, nad ei ole just nii maaalused kui nimelt võiks kõlada vaid nende idee seisneb selles, et igaühel võiks olla võimalus linnaga tutvuda ning selle juures on hea see, et nad ei taha mingit tasu, võid tuurilt lahkuda ka ilma midagi maksmata või maksad (annad tippi) oma võimaluste piires. Kuulda saad ajaloost (millest sa niikuinii lugeda ei viitsi) ja samas saad kaasa ka parimate tänavakunsti kohtade kaardi jne. Paljusid kohti CBD-s olin ma oma rännakutel juba külastanud seega tehke seda varakult. 2 tundi, algus hommikul kell 10:30, pärast on hea lõunale minna. Minu jaoks kuratlikult vara, sest siit linna võtab bussiga juba üle poole tunni.

Daniel (David?) oli ise täitsa muhe ja rännanud tüüp, teadis mida nüristund nägudega euroopast tulunud backbackeritele hommikul rääkida :)

Btw, tuuri leidsin tänu facebooki grupile Eestlased Austraalias ning kohtusin seeläbi ka ühe toreda eestlasega :)

Block Arcade

Union Lane (seda tänava nime ma ühes postituses ei teanud) ja jänes on siin, sest ma ei saa Donne Darkost üle (kuigi nägin seda üpris ammu, väga ammu)

Swanston street (põhilsi tänavaid, mingai longil seal tihti)

Raekoda oli vist

World Fair centre vms.

Lonkisin veel omapäi, sest sõin lõunaks Subway võileiva nind seda oli nii palju, et pidin selle maha käima. Federation square, et ikka tõestada, et ma ikka olen siin :) All on samuti trepp sealt lähedalt.

Ja nagu Daniel (David) ütles, et kui tahad eriti kohalik näida siis ütle kohtumist kokku leppides “Meet me under the bells” (Kohtume kellade all).

Blowhole (by Duncan Stemler)

See on liikuv skulptuur ehk kasutab ära seda mida siin jalaga segada on – tuult.

Webb Bridge (by Robert Owen and Denton Corker Marshall)

Väga lahe sild, mida mina just kõige paremast kõljest ei pildistanud. Öösel peaks valgustatud olema :)

Cow Up A Tree (by John Kelly)

Minu lemmik. Veidrused on alati meeldivad. Tegemsit ei ole mingi pudust jurakaga vaid proknksiga. Ning siin on natuke tõde ka ehk Austraalia üleujutuste tõttu võivad tõesti lehmad puuotsas lõpetada.

Tegelikulton seal alal skulptuure palju rohkem aga mina lõpetasin oma jalutuskõigu poetuuriga ning sain 5 dollariga endale t-särgi. :)